Autotroofne toitumine
  • Avaleht
  • Õpijuhis
  • Toitumistüübid
  • Fotosüntees
    • Fotosünteesi "aparatuur"
    • Fotosünteesi iseärasused vees
    • Veetaimede valguskohastumine
  • Kemosüntees
    • Väävelvesiniku oksüdeerimine
    • Nitrifikatsioon
    • Fe ja Mn oksüdeerimine
  • Autotroofide mineraalne toitumine
    • Lämmastik
    • Fosfor
    • Räni
    • Raud ja mangaan
  • Kordamisküsimused
  • Küsimuste-vastuste foorum
  • Kasutatud kirjandus
  • Tagasiside

Fotosüntees

Fotoautotroofide primaarproduktsioon on kaheastmeline reaktsiooniahel. Esimeseks astmeks on fotosüntees, mille käigus moodustuvad lihtsad süsivesikud:

Picture
Fotosüntees koosneb omakorda kahest staadiumist:
Valgusstaadum, mis jaguneb fotofüüsikaliseks ja foto-keemiliseks faasiks, varustab rakku energiaga (ATP) ja reduktiivjõuga (NADPH+H+). Elektronid pärinevad vee molekulist, mille hapnik vabaneb kui jääkprodukt.

Pimedusstaadiumis seotakse süsinikdioksiid orgaanilise aktseptor-molekuliga (ribuloosdifosfaat).
Picture
Joonis 4. Lihtsustatud fotosünteesi skeem.
Järgnevas tsüklilises reaktsiooniahelas (Calvini tsükkel) sünteesitakse süsivesikud ja regenereeritakse ribuloosdifosfaat. Pimereaktsioonides kasutatakse ära nii energia (ATP) kui ka reduktiivjõud (NADPH+H+).
            Primaarproduktsiooni teiseks astmeks on biosüntees, kus lihtsaid fotosünteesi produkte kasutatakse kõigi raku ainete, näiteks rasvade ja valkude sünteesiks. Vajalik energia saadakse kas fotosünteesil moodustunud ATP-st (fotofosforüülumine) või  fotosünteesis moodustunud süsivesikute põletamisest (= hingamisest e. oksüdatiivsest fosforüülumisest). Sünteesi ja hingamist kirjeldab üldine võrrand:
Picture
See võrrand toob esile aatomite keskmise arvulise suhte biomassis. Sellega lõpetaksime põhimõtteliselt fotosünteesi keemilise poole vaatlemise ja asuksime nüüd konkreetsemalt veekogudes toimuva fotosünteesi iseärasuste juurde. 
←Tagasi
Edasi →
Powered by Create your own unique website with customizable templates.